Kui pole valgust..pole..

Inimese psyhholoogi (v6i siis v2hemalt minu oma)a on yks kummaline asi. Kujutage ette sul hakkab janu tekkima. Esiteks l2heb m6te sellele, et saaks kuskilt yhe kylma 6lle, sellise mis k2tte v6ttes pealt kaetud higipiiskadega ja avades armsasti susiseb. Tunned kuidas janu kustub? Aga sa k6nnid edasi ja janu kasvab. M6te liigub juba 6llelt samade omadustega siidrile. Aga v2ljas on palav 28-30. V2rskelt pressitud apelsini-, mango-, ananassimahl oleks j2rgmine eelistus? Punane tolm ja kivid…ja psyhholoogia rattad ragisevad..Toonik j22tykkidega oleks tema j2rgmine pakkumine selles kliimas – janu on olnud juba mitu head tundi, p2ike enam ei paita vaid k6rvetab ja 6lgu r6hub matrixi seljakott. Ja v6tad pudelist viimase s66mu 40-50 kraadist vett. Nyyd on ajuk22rude ainsaks m6tteks j22nud j22 ja kaevuvesi, mis m6ne tunni m88dudes kogu aeg jalg jala ette t6stes taandub selleks, et kui n2ed esimest oja, haarad seljakotist kruusi ja istud selle “oaasi” kalda, isel teades, et vesi mida pead praegu maailma parimaks jookseb tegelikult l2bi endise asbestikaevanduse…tol hetkel asendamatu ja parim:) ehk siis m6nele on rohkem antud kui teisele..ei ole m6tet alustada 5 tunnist r2nnakut poolk6rbelises kliimas 1 liitri veega..ei ole..tatt muutub l6puks ikka v2ga pulbriks suus. Et kus sellist toredat kogemust l2bi elada saab? eks ikka Karijini rahvuspargis. Et siis..Karijini RP on EXmouthist, kust me oma teekonda alustasime umbes 700km sisemaale j teel pole peale kahe roadhouse mitte kui midagi. Tegu siis rahuspargiga kus meeletult palju kaljusid, kanjoneid, koski nende all basseinid milles ujuda. Osad neist hullud turistikad ja nendeni viib sisuliselt sillutatud tee aga teisteni j6udmiseks tuleb syda saapas22rest yles nokkida, k6ik oma oskused m2ngu panna, eriti kui juhtub sadama ja kaljud millel turnid “natuke” libedad, aga auhind on seda v22rt – ujuda punases kanjonis, kaljude vahel, v2ga v2ga kylmas vees:) taaskord valdab sind maailma l6pu tunne…

aga siis janust..meie kui kanged matkasellid ytlesime, et meie tahame peale turistiradade ka teha ikka t6elist matakamist. Kui rahvuspargi peakontorist 8eldi, et neil selliseid radasid ei ole (rp suurus 260 000 ha) ei j2tnud meie ikkagi jonni ja l6puks 8eldi meile, et kui te ikka v2ga tahate minna siis minge sinna, et seal on vb vett. JA seal oli vett, kaart ja kompass abiks. Aga muidu oli tore ca 60km k6ndimine m88da austraalia v6sa, mis on nii karm – iga krdi puu ja p66sas torgib sind ja kui oled v2ga v2sinud ja m6tled, et sellele kenale pokule oleks h22 oma piimhapet t2is keha puhkama heita- m6tle uuesti – vali parem kruus, sest see kena poku hyppab sulle kanni kinni – v2ga palju torkivaid asju seal sees. M6ned nimed ka – Dales gorge, Weano gorge, Spiderwalk, Junction pool, Handrail pool.

Mt Bruce 1235m – k6rgus ei avalda just muljet aga on teine l22ne austraalia k6rguselt teine m2gi ja yles alla k6ndimine v6tab ca 6h ning piisavalt k6rge, et ymbritsevale alale pilk heita. M2ed on lihtsalt v6rratud – iga sammuga sa kasvad, iga meetriga l2heb samm raskemaks, higin22rmed on ennast l6plikult avanud aga sa l2hed edasi, sest see on see mida sa armastad – naudid iga sammu, igat hetke, igat vaadet. Armastuse ja armastatutega ongi ju nii – lihtsalt oled- sa ei pea midagi ytlema, kuhugi minema, sest sa oled kohal, midagi tegema, lihtsalt – koos on hea:)

Pilvedest tagasi maa peale. Natuke j2lle selle maa inimeste rumalusest. Aga alustame kaugemalt. Karijini rahvuspargi ymbruses (t6en2oliselt ka sees) on meeletult rauamaaki. Ja kogu ymbruskonna toetusyksuseks on linn nimega Tom Price. Tegemist kaevanduslinnaga, mis asutatud 1963 ja elanikke miski 4500, alagselt oli suletud kaevaduslinn, nyyd siis avatud k6igile, aga endiselt kuulub 70% linna kinnisvarast kaevandusfirmale Pilbara Iron, mis on yks suurimaid rauamaagi kaevandajaid maailmas. K2isime ka kaevandustuuril – suur, suur ja veelkord hiigelsuur – kui veoauto yhte koormasse mahub 230 tonni kaevandusmaaki ja veoauto yks rehv maksab 100 000 dollarit siis kujutage ette muid mastaape. Ja enamus sellest rauast l2heb l2bi Port Hedlandi (mis on yks m6ttetu sadamalinn, k6ik on kaetud punase rauatolmuga nagu meil kunda oli kaetud halli tsemendiga) Hiinase, jaapanissem koreasse, osa euroopasse. Aga Tom Price nagu meie giid seda iseloomustas – Tom Price is good drinking town with little minig problem (tom price on hea joomalinn v2ikese kaevandusprobleemiga)..kaevanduspalgad algavad kuskil 800 000 eesti kroonisr aastas, mis on veokijuhi palk ja on yks v2iksemaid, lisaks palju muid soodustusi. aga selle k6ige hind on meeletu isoleeritus ja punane tolm, mis l2heb k6ikjale….rumaluset..Tom Price kylje all on m2gi millel k6rgust 1038 m ja nad kutsuvad seda Nimetuks m2eks, mille kohta oli rahvuspargi keskuses kommentaar – “kuidas te saate seda kutsuda nimetuks m2eks – meil aborigeenidel on selle m2e kohta nimi olnud tuhandeid aastaid JARNDRUNMUNHA, aga meie k2est te ju ei kysinud”. Ja praegu uhkeldavad nad sellega, see on L22ne Austraalia k6rgeim m2gi kuhu otsa saab s6ita nelikveo autoga – rumalusel pole piire.

Ca 1100 km mitte midagi, peale Port Hedlandi ja l6puks Broome -s, L22nekalda p2rl.

Teele j2i siis hulga p6letatud bensiini, ca 5000 km l2bitud sirgeid ja k6veraid, kruusa ja k6vakattega teid, paar liitrit jahutusvedelikku, ca 100km k6nnitud radu, tohutult ilusaid hetki ja lahutamatuks kaaslaseks dag8 m88dakarvapai. Ja lihtne on j2tkata reisimist, raske paigale j22da. Reet kes oli mu tubli reiskaaslane lendas eile 2ra Melbourni ja peaks peatselt kodumaale naasma

Kui pole valgust pole varju, millest yle hypata….